Enam pole toredaid tüdrukuid

Oma iseloomuliku intelligentsuse, vaimukuse ja feministliku taipamisega käsitleb Ellen Willis demokraatiat nii, nagu tema seda näeb: „pühendumus individuaalsele vabadusele ja egalitaarsele omavalitsusele igas sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise elu valdkonnas“. Liikudes akadeemilise ja maalähedase aktivistliku kirjutamisstiili vahel, astub Willis vastu konservatiivsele tagasilöögile, mis on aeglaselt õõnestanud 1960. aastate demokraatlikke ideaale ja edusamme, aga ka sisemistele debattidele, mis on vasakpoolseid sageli lõhestanud.