Andrei Rubljov

Andrei Tarkovski (1932–1986) oli üks maailma kino suurkujusid. Ägedalt iseseisev kunstnik Tarkovski lõi liigutavalt kauneid filme, mis on osutunud arusaamatuks ja mille üle on kibedalt vaieldud. Neid omadusi on külluslikult näha Tarkovski esimeses täielikult küpses filmis „Andrei Rubljov“ (1966). Pealtnäha Venemaa kuulsaima keskaegse ikoonimaalija biograafiline uurimus, Andrei Rubljov on nii lüüriline kui ka eepiline, teravalt naturalistlik ja allegooriline, autentselt ajalooline ja pakiliselt aktuaalne. Kuigi Andrei Rubljovis on palju veel saladuseks jäänud, on kriitikud viimasel ajal hakanud seda ümber hindama kui murrangulist filmi, mis õõnestab mugavaid ettekujutusi elust ja vaimsusest. Robert Birdi mitmetahuline käsitlus Andrei Rubljovist laiendab Tarkovski radikaalse esteetika ümberhindamist, luues filmi ajaloolise konteksti ja esitades võtmestseenide oluliselt uue lugemise. Bird annab lõplikult alust filmi piinatud tekstiloole, mille tulemuseks on kaks äärmiselt erinevat versiooni. Ta seostab filmi Vene kunsti ja intellektuaalse ajaloo traditsioonidega, kuid lõpuks keskendub tema analüüs Andrei Rubljovile kui visuaalsele ja narratiivsele kunstiteosele, mis käsitleb sügavaid eksistentsiaalseid küsimusi, seades kahtluse alla tavapärased kujutamise ja nägemise mõisted.