Sinu kõrval ajas

Teoses „Beside You in Time“ laiendab Elizabeth Freeman biopoliitilist ja queer-teooriat, visandades pika 19. sajandi ajalise vaate. Tuginedes Foucault'i arusaamadele distsipliinist kui režiimist, mis sidus inimkeha ajaga, näitab Freeman, kuidas ajast sai sotsiaalne ja sensoorne vahend, mille abil inimesed koondusid rühmadesse viisil, mis seisis vastu distsiplinaarsetele jõududele. Ta jälgib ajaliselt seotud kehasid paljudes omavahel seotud režiimides – religioonis, ilmalikkuses, rassis, historiograafias, tervises ja seksuaalsuses – ning uurib, kuidas need kehad nende režiimidega seoses toimivad. Analüüsides šeikerite rütmilise tantsu kasutamist; afroameerika orjade narratiive; Mark Twaini, Pauline Hopkinsi, Herman Melville'i ja teiste kirjandust; ning seda, kuidas katoliku sakramendid ühendasid inimesi üle ajalooliste piiride, esitab Freeman argumendid keha kasuks kui instrumendiks sellele, mida ta nimetab queer-hüpersotsiaalsuseks. Olemisviisina, kus kehad on läbi aja ja teistega seotud ning nende ajalugudega, väidab Freeman, et queer-hüpersotsiaalsus pakub allutatud kehadele vahendeid aja distsiplinaarsete režiimide eest põgenemiseks ja uute sotsiaalsete maailmade loomiseks.