Joogi elulugu

Paramahansa Yogananda autobiograafia, mida on trükitud üle nelja miljoni eksemplari, on alates 1946. aastast olnud Põhja-Ameerika praktiseerijatele väravaks jooga ja alternatiivse vaimsuse juurde. Tasakaalustades traditsioonilist joogat, metafüüsilist vaimsust ja lavalist talenti, inspireeris Yogananda lugematuid inimesi praktiseerima Yogodat, omaenda joogasuunda. Tema meetod ühendas India traditsioonide vaimsed ja üleinimlikud püüdlused lääne praktika tervisekesksete tundlikkustega.

Kuna Yogoda programm ei tugine äratuntavatele asenditele ja poosidele, on see jäänud joogateaduse tähelepanuta. „Jooga elulugu“ uurib Yogananda karjääri ja Yogodat jooga arengu laiemas kontekstis 20. sajandil. Keskendudes joogidele rahvusvahelise populariseerimise varasel perioodil, toob Foxen esile joogi kui üliinimliku kontseptsiooni järjepidevuse ning jälgib jooga muutumist terviklikust ja vaimsest praktikast tänapäevaseks kehahoiakupraktikaks.