Lühikeste ja kontsentreeritud sissekannete jadas jäädvustab Ferenczi päevik enesekriitilisi mõtisklusi tavapärase psühhoanalüütilise teooria üle – aga ka kriitikat tema enda tehnikakatsetuste kohta – ning tema kangekaelset võitlust endast ja professionaalsest silmakirjalikkusest lahti saada ja seda psühhoanalüüsi teel kõrvaldada.
