Andmearhitektuur: andmeteadlase sissejuhatus

Viimase viie aasta jooksul on suurandmete kontseptsioon küpsemaks muutunud, andmeteadus on hüppeliselt kasvanud ja andmearhitektuurist on saanud organisatsioonilise otsustusprotsessi standardne osa. Kogu selle muutuse vältel on andmete arhitektuuri kujundavad põhiprintsiibid jäänud samaks. Inimesed peavad endiselt vaatama „suuremat pilti“ ja mõistma, kuhu nende andmed suures plaanis sobituvad.

Raamatu „Andmearhitektuur: andmeteadlase sissejuhatus” teine ​​väljaanne käsitleb suuremat arhitektuuripilti sellest, kuidas suurandmed sobituvad olemasolevasse infoinfrastruktuuri või andmeladudesse. See on oluline teema mitte ainult andmeteadlastele, analüütikutele ja juhtidele, vaid ka teadlastele ja inseneridele, kes peavad üha enam tegelema suurte ja keerukate andmekogumitega. Kuni andmeid pole kogutud ja neid saab paigutada olemasolevasse raamistikku või arhitektuuri, ei saa nende täielikku potentsiaali ära kasutada. Tuginedes aastatepikkusele praktilisele kogemusele ja kasutades arvukalt näiteid ja juhtumiuuringuid erinevatest tööstusharudest, püüavad autorid selgitada seda suuremat pilti, millesse suurandmed sobivad, andes andmeteadlastele vajaliku konteksti selle kohta, kuidas pusletükid peaksid kokku sobima.