Disain Noir

Esimene raamat, mis nende partnerluse töö kohta avaldati (2001. aastal), „Design Noir” on oluline allikas Dunne'i ja Raby töö teoreetiliste ja kontseptuaalsete aluste mõistmiseks.

Koosnedes kolmest elemendist – „manifestist“ elektrooniliste objektide „salajase elu“ disainimise võimalustest; märkmetest kriitiliste disainerite embrüonaalsele võrgustikule ja kõige kuulsamalt Placebo projekti – elektrooniliste mööbliesemete ümber rakendatud kriitilise disainipoeetika prototüübi – esitlusest, pakub Design Noir põhjalikku uurimust viimase kahe aastakümne ühest kõige murrangulisemast disainiprojektist, mis vaieldamatult algatas spekuleerimise disaini kaasaegsetes vormides.

Detailselt kirjeldades loodud objektide loogikat ja iseloomu; kasutajate kaasatust nendesse objektidesse aja jooksul ning uut tüüpi ruumiliselt ja ajaliselt jaotatud kriitika- ja kaasamismomentide loomisel, esitleb Design Noir Placebo projekti juhtumiuuringut palju keerukama ja peenema projektina, kui sageli arvatakse.

Julge ja mitmes mõttes enneolematu disainikirjutamise ja raamatute kujundamise eksperimendina on „Design Noir” ise näide spekulatiivsest propositsioonilisest disainist, mida see väljendab.