Õnn on eri aegadel tähendanud erinevaid asju: Aristotelese järgi said tõeliselt õnnelikud olla ainult jumalad, aga eetiliselt elades võisid sellele lähedale jõuda; keskaegsete kristlaste jaoks oli parim viis õnnelikuks saada valu kannatades ja romantiliste filosoofide, näiteks Rousseau jaoks muutis ühiskond õnne võimatuks.
