Haigus kui metafoor ja AIDS ning selle metafoorid

Susan Sontagi kuulsad esseed vähist ja AIDSist on nüüd saadaval ühes köites.

1978. aastal kirjutas Sontag teose „Haigus kui metafoor“ , klassikalise teose, mida Newsweek kirjeldas kui „ühte oma aja vabastavamat raamatut“. Sontag, kes raamatu kirjutamise ajal oli ise vähihaige, näitab, kuidas teatud haiguste, eriti vähi, ümber käivad metafoorid ja müüdid süvendavad oluliselt patsientide kannatusi ja takistavad neil sageli korralikku ravi otsimast. Vähiga seotud fantaasiate demüstifitseerimisega näitab Sontag vähki sellena, mis see on – lihtsalt haigusena. Vähk, väidab ta, ei ole needus, karistus ega kindlasti mitte piinlik; ja see on hea ravi korral väga hästi ravitav.

Peaaegu kümme aastat hiljem, uue, häbimärgistatud haiguse puhanguga, mis on täis müstifikatsioone ja karistavaid metafoore, kirjutas Sontag teosele „Haigus kui metafoor” järje, laiendades varasema raamatu argumenti AIDSi pandeemiale.

Need kaks esseed, mis on nüüd koos avaldatud – „Haigus kui metafoor” ja „AIDS ja selle metafoorid” , on tõlgitud paljudesse keeltesse ning neil on jätkuvalt tohutu mõju meditsiinitöötajate mõtlemisele ning ennekõike tuhandete patsientide ja hooldajate elule.