Pariisi viimased ööd

Selle kirjutas 1928. aastal üks sürrealistliku liikumise rajajaid ja tõlkis järgmisel aastal William Carlos Williams (need kaks olid Pariisis tuttavaks saanud ühise sõbra kaudu). „Pariisi viimased ööd“ on seotud sürrealistlike romaanidega nagu „Nadja“ ja „Pariisi talupoeg“, aga ka tolleaegsete Ameerika ekspatriaatide romaanidega nagu „Rohutirtsupäev“. Lugu räägib jutustaja kinnisideest naise vastu, kes juhatab ta allilma, mis lubab paljastada linna enda saladusi ... ja Williamsi imeliselt otsekoheses tõlkes kõlab see nagu kadunud suur Ameerika romaan. „Pariisi viimased ööd“ on elav portree linnast, mis lummas nii kohalikke kirjanikke kui ka ameeriklasi, kes sinna 20. aastatel reisisid, ning see on haruldane koostöö Prantsuse ja Ameerika modernismi juurtega kirjandusringkondade vahel.