Põhjamaade klassitsism

Põhjamaade klassitsism esitleb esimest ingliskeelset ülevaadet olulisest, kuid lühiajalisest liikumisest moodsa arhitektuuri ajaloos.

Skandinaavia arhitektuur äratas esmakordselt rahvusvahelist tähelepanu just Põhjamaade klassikalise liikumise kaudu. 1925. aasta maailmanäitusel äratasid enim imetlust pigem Põhjamaade paviljonid kui Le Corbusieri modernism ning just Põhjamaade klassikalised arhitektid – sealhulgas Gunnar Asplund, Sigurd Lewerentz ja Alvar Aalto – panid aluse Skandinaavia mainele moodsa disaini alal. Ometi varjutas selle lühikese klassikalise liikumise kiiresti rahvusvahelise modernismi tõus ning seda on arhitektuuriuuringutes sageli tähelepanuta jäetud.

Raamat uurib mitmete Põhjamaade klassitsismi võtmeisikute elu ja loomingut, kusjuures üksteist peatükki keskenduvad igaüks erinevale arhitektile ja ühele tolle perioodi silmapaistvamale teosele (sealhulgas Stockholmi keskraamatukogu, Ülestõusmiskabel ja Metsamaa kalmistu). Kuulsaid arhitekte ja nende loomingut uuritakse koos paljude vähemtuntud näidetega, et pakkuda põhjalikku ja põhjalikku ülevaadet.

Lähenedes paljude raamatus viidatud sündmuste sajandale aastapäevale, on just nüüd õige aeg uurida Põhjamaade klassikalise liikumise põhiteemasid, selle arhitekte, nende hooneid ning sotsiaalseid ja kultuurilisi muutusi, millele nad reageerisid.