A Precarious Game

„Ebakindel mäng“ on etnograafiline uurimus videomängude tootmisest. Arendajad, keda Ergin Bulut peaaegu kolm aastat USA keskmise suurusega stuudios uuris, armastasid luua videomänge, mida miljonid mängivad. Ainult mõned saavad aga nautida seda unistuste tööd, mis võib paljude teiste jaoks olla ebakindel ja võõrandav. See tähendab, et valdavalt valgetest meestest koosneva tööjõu kirg tugineb materiaalsele ebavõrdsusele, mis hõlmab nende perekondade ohverduslikku tööd, ebakindlates oludes testijate tunnustamata tööd ning tuhandeid rassiliselt ja sooliselt eristatud töötajaid globaalses lõunas.

„Ebakindel mäng“ uurib armastatud asjade tegemise poliitikat. Töö kontekstis viitavad kirg ja armastus vabadusele, osalemisele ja valikuvõimalustele, kuid tegelikult kiirendavad need enese ekspluateerimist ja võivad teistele töötajatele emotsionaalset toksilisust avaldada, sundides neid lõputult töötama. Bulut väidab, et sellised ludilised diskursused mängutööstuses varjavad rassismi ja soolist ebavõrdsust, millel kasumlik rahvusvaheline tööstusharu õitseb.

Kapitalismi piires ei ole töö ainult majanduslik küsimus ning töö ja armastuse poliitiline olemus võib olla ebademokraatlik isegi vastastikusel kokkuleppel põhinevalt. Nagu Bulut näitab, peaksime töö ja armastuse küsimust käsitlema poliitikas juurdunud demokraatia osana, selle asemel, et käsitleda tööd lihtsalt majandusliku küsimusena, mis põhineb töökohal tehtud kompromissidel.