Kodakondsusetus

Esimese maailmasõja järgne kodakondsusetuse kriis kutsus esile loomingulise õigusliku mõtlemise, kuna ametnikud ja juristid arutasid kosmopoliitse kodakondsuse üle väljaspool suveräänide piire. Kuid sajandi keskpaigaks oli riik kodakondsuse ainsa kohana võidukas. Mira Siegelberg paljastab selle muutuse ideoloogilised juured ja selle mõju rahvusvahelisele korrale.