Kuni ööni

Pole haruldane, et John Cardinal tõmmatakse külmal ööl Algonquini lahes soojast voodist välja mõrva uurimiseks. Ja esialgu näeb see surnukeha, mis lebab Motel 17 parklas, üsna tavaline välja: laibal on kaelal suur saapajälg ja tõenäoline kahtlusalune on tema armukese raevunud abikaasa. Kuid armuke on kadunud. Ja siis leiab Delorme aimduse järgi teise kadunud naise, Ottawast pärit senaatori naise, kes on külmunud metsas asuva mahajäetud hotelli varemetesse. Õudsel kombel aheldati ta ja jäeti maha, kandes uut talveparki ja saabasi, termos tema kõrval – justkui annaks mõrvar talle ellujäämisvõimaluse.
 
Ei Delorme ega Cardinal suuda ette kujutada, kuhu nende uurimine viib: aastakümneid kestnud ülekohtuni, mis on toime pandud Arktika kõrgmäestikus; svingerite maailma, kus elab endine rokkstaar, kellele kuulub pubi Algonquini lahes ning eraklubid Torontos ja Ottawas; ebakindlusesse, mis vaevab Delorme'i, naist ja politseinikku; ning Delorme'i ja Cardinali vahelise sügava sideme juurde, mis on reaalses purunemisohus.
 
Raamatus „Kuni ööni“ ületab Giles Blunt iseennast, luues kriminaalkirjanduse meistriteose, mis mitte ainult ei kummita tema fänne ja lugejaid, vaid ka rõõmustab ja hämmastab neid.