Weimari vabariigi viimastel aastatel kerkis Benjamin esile saksakeelse maailma originaalseima avaliku elu intellektuaalina. Siin esindavad Benjamini kaks tema suurimat kirjanduslikku esseed „Sürrealism“ ja „Prousti kuvandist“, samuti artikkel Goethest ja valik tema laiaulatuslikke kommentaare Saksa ajalehtedele.
