Liikuv zen

Selles ebatavalises memuaaris kirjeldab autor, kelle seiklusjanu viis ta osalema Arktika ekspeditsioonil ja kellest sai Inglismaale naastes üks riigi noorimaid profimaadlejaid, kahte ja poolt aastat, mille ta Jaapanis karatet õppides veetis. Ühel tasandil on „Liikuv zen“ ülevaade tema raskelt saavutatud teekonnast valgest vööst musta vööni. Kuid sügavamal tasandil on see lugu sitkest, vägivaldse loomuga noormehest, kelle vaimu distsiplineeritakse ja treenitakse, kuni ta jõu kaudu õpib leebust, sest „kõikide võitluskunstide teed viivad sama eesmärgini: rahu“. Nagu üks tema õpetajatest talle ütles: „Karate on liikuv zen ja see on zeni seisund, mille poole sa pead püüdlema“. Raamat annab lühikese ülevaate karate ajaloost, selgitab mõningaid teisi idamaiseid võitluskunste, pakub karateõpilastele praktilisi näpunäiteid ja jutustab põneva detailsusega mõnest tegelikust karate vastasseisust. Teravalt kirjeldatakse õpilase ja õpetaja vahelist suhet ning õpilase ja õpilase vahelist mitte alati südamlikku rivaalitsemist. Lõpetuseks, see on lugu ühe mehe süvenevast armastusest Jaapani vastu, mis leidis lõpliku väljenduse abielus jaapanlannaga. Liikuv zen otsib ja leiab oma tähenduse oma tajude ja nende edastamise kvaliteedis. Nagu öeldakse, „mõistusest tuleb jõud“.