Vagad perifeeriad

Taliban muutis vagaduse riigi asjaks ja sekkus seeläbi Afganistani naiste igapäevaellu ja sotsiaalsesse suhtlusse. Raamat „Pious Peripheries“ uurib naiste vastupanu murrangulise välitöö kaudu Kabuli naiste varjupaigas, mis on koduks Talibani põgenenud naistele, tütardele, emadele ja õdedele. Olenemata sellest, kas nad otsivad abielu või lahutust, taluvad või põgenevad väärkohtlemise eest või isegi süüdistatakse neid avalikus kohas seksuaalselt ilmse sisuga laulude laulmises, seavad „liikumatud“ naised kahtluse alla status quo – ja kui neid on kord liiikumateks tembeldatud, on naistel vähe ressursse. See raamat pakub pilguheite Afganistani naiste igapäevastesse võitlustesse, kui nad arendavad uusi viise ajalooliste patriarhaalsete tavade vaidlustamiseks.

Sonia Ahsan-Tirmizi uurib, kuidas naised vahendavad soolisi võimumehhanisme, eriti islami ja puštunvali omasid. Mõnikord defineeritakse puštunvali kui aukoodeksit, mis on diskursiivne ja materiaalne praktika, mida naised kehastavad palvetamise, paastumise, suulise ja kirjaliku luule ning külalislahkuse ja varjupaiga rituaalides osalemise kaudu. Omandades puštunvali ja islami teadmised nii tekstilises kui ka suulises vormis, loovad naised uue toetava kogukonna, leides sõprust ja solidaarsust Afganistani ühiskonna äärealadelt. Nii tehes määratlevad need naised uuesti võrdsuse, au, vagaduse ja promiskuiteedi tähenduse Afganistanis.