Biafra sõda 1967–1970

Tavaline hind €37,00
1 laos

Al J. Venter

314 psl.

2018. aasta

Minkštas viršelis

Vöötkood: 9781912174720

Nigeeria kodusõja lõpust on möödas peaaegu pool sajandit. Kuid mälestused surevad raskelt, sest selles omavahelises võitluses hukkus miljon või rohkem inimest, enamik naised ja lapsed, kes nälga surid.

Biafra sõda oli tänapäeva Aafrika esimene pikaajaline konflikt. See kestis peaaegu kolm aastat ja põhines suures osas etnilistel, oletatavasti hõimudel. Ühelt poolt hõlmas see Nigeeria valdavalt kristlikku või animistlikku kaguosa, mis nimetas end Biafraks ja oli sõjaliselt vastamisi riigi rahvarohkema ja valdavama islami põhjaosaga.

Need peaaegu alati jõhkrad lõhed püsivad. Pole nädalatki möödumas ilma teadeteta kristlike kogukondade või üksikisikute tagakiusamisest islamifanaatikute poolt. See oli ka konflikt, milles külma sõja ajal oli märkimisväärne osalus: Nõukogude Liit (ja Suurbritannia) asusid Nigeeriat toetama ja varustama relvade, lennukite ja oskusteabega ning mitmed lääneriigid – eriti Portugal, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Prantsusmaa – pakkusid mässulise riigi salajast abi.

Juba ainuüksi sel põhjusel on see raamat oluline panus Nigeeria etniliste lõhede mõistmisse, mis pole tänapäeval sugugi paremad kui toona. Biafra oli esimene ususõdade seeriast, mis ähvardab haarata suure osa Aafrikast. Sarnased konfliktid on hiljuti aset leidnud Elevandiluurannikul, Keenias, Lõuna-Sudaanis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Senegalis (Cassamance), mõlemas Kongo vabariigis ja mujal.

Sõja edenedes meelitas Biafra ligi ka palgasõdureid, kellest paljud saabusid Kongost, mis oli juba palju segadust kogenud. Lagos palkas lääne piloodid, kes lendasid esimeste Nõukogude MiG-17 hävituslennukitega, mis mängisid aktiivset rolli nn lääne sõjas.

Al Venter pühendas selle võitluse kajastamisele aega. Ta lahkus mässuliste enklaavist 1969. aasta detsembris, vaid nädalad enne selle lõppu, ning väidab end olevat ainus väliskorrespondent, keda on raketiheitluse ohvriks langenud mõlemalt poolt: esmalt Biafra pisikeste Rootsis ehitatud Minicon hävituslennukite poolt, kui ta oli Warri sadamas ankrus seisval laeval, ja seejärel palgasõdurite MiG-hävituslennukite poolt.

Tema kolleegide seas selles keerulises piirkonnas olid kuulus Itaalia fotograaf Romano Cagnoni ja Frederick Forsyth, kes algselt töötas BBC reporterina, kuid astus seejärel tagasi Whitehalli parteilise ja Nigeeria-meelse hoiaku tõttu. Ta jagas lühikest aega korterit prantsuse fotograafi Giles Caroniga, kes hiljem Kambodžas tapeti.

Enne seda töötas Venter John Holti heaks Lagoses. On huvitav, et tema kontor asus sel ajal Ikeja rahvusvahelises lennujaamas (tänapäeval Murtala Muhammedi lennujaamas), kus kavandati ja kust see algatati. Sellest vaatenurgast oli tal nn. "ringi ääres" koht, kus jälgiti vaenutegevuse eskaleerumisel tekkinud hõimude lõhesid.

Venter tegi selle Lääne-Aafrika missiooni ajal arvukalt fotosid, nii Nigeerias, kui ta seal viibis, kui ka hiljem Biafras endas. Teised fotod pärinevad erinevatest allikatest, sealhulgas mõned samadelt palgasõdurite pilootidelt, kes teda algselt õhust sihikule võtsid.