Müüri teine ​​külg

„Kui Sylvia vaatab öösel oma magamistoa aknast välja ja näeb kõrvalasuvas tiigis näoli maas last, tormab ta naabri aeda. Kuid tiik on tühi ja keegi ei ava ust. Mõeldes, kas öised toitmised ja unepuudus mõjuvad talle halvasti, taandub ta kiiruga. Pealegi peab ta meeli vaevama tõsiasi, et kohalik laps on kadunud. Siis, nädal hiljem, kuuleb ta läbi magamistoa seina mehe nuttu. Naabermees Sam on hiljuti sisse kolinud. Tema naine ja lapsed on suveks ära ning ta liitub nendega nädalavahetustel. Sylvia peab meest sõbralikuks ja abivalmiks, kuid ta muutub tema pärast üha rahutuks. Siis ärkab Sylvia väike tütar ühel öösel karjudes, et tema toas on mees. Sellele järgneb rida veidraid rahutusi majas. Sylvia abikaasa väidab, et see kõik on tema peas, aga ta on kindel, et see pole nii – teisel pool seina on midagi väga valesti.“ – Tagakaas