Uudiste leiutamine

Uudiste ja nende leviku erakordne ajalugu keskaegsetest palverändurite juttudest ajalehe sünnini



Juba ammu enne trükikunsti leiutamist, rääkimata päevalehe kättesaadavusest, soovisid inimesed olla informeeritud. Eelindustriaalsel ajastul koguti ja jagati uudiseid vestluste ja klatši, avalike tseremooniate, pidustuste, jutluste ja proklamatsioonide kaudu. Trükiajastu tõi kaasa lendlehed, ediktid, ballaadid, ajakirjad ja esimesed uudistelehed, laiendades uudistekogukonda kohalikust ülemaailmseks. See murranguline raamat jälgib uudiste ajalugu kümnes riigis nelja sajandi jooksul. See hindab ootamatult erinevaid viise, kuidas infot edastati eelmodernses maailmas, samuti laieneva uudistemeedia mõju tänapäeva sündmustele ja üha informeerituma avalikkuse elule.



Andrew Pettegree uurib, kes kontrollis uudiseid ja kes neid edastas; uudiste kasutamist poliitilise protesti ja usulise reformi vahendina; privaatsuse ja erutuse küsimusi; püsivat vajadust uudiste ajakohasuse ja ajakirjanike usaldusväärsuse järele; ning inimeste muutunud enesetunnetust, kui nad kogesid uusi avanenud aknaid maailmale. Pettegree järeldab, et 18. sajandi lõpuks oli uudiste edastamine muutunud nii tõhusaks ja laialt levinud, et Euroopa kodanikud – kes olid nüüd teadlikud sõdadest, revolutsioonidest, kuritegevusest, katastroofidest, skandaalidest ja muudest sündmustest – olid valmis tegutsema nende ümber toimuvates suurtes sündmustes.