Gaasivalgustusega

Nafta- ja gaasitööstus on üks maailma rikkamaid ja võimsamaid tööstusharusid. Viimastel aastatel on ettevõtete mitmekesisuse toetuseks tehtud avaldused, palju kiidetud programmid "naiste STEM-valdkondades" ja mis kõige tähtsam, tihe tööturg, kus geoteaduste erialale kandideerivate naiste arv on peaaegu võrdne, viinud selleni, et naised saavad selles valdkonnas ettevõtete ridades edusamme teha. Ometi, hoolimata kõigist juttudest "suurest meeskonnavahetusest", on see tööstusharu endiselt valdavalt valge ja meessoost. Sotsioloog Christine L. Williams küsib: kus on naised?

Sellele küsimusele vastamiseks alustas Williams kümme aastat kestnud uurimistööd, mis hõlmas sada põhjalikku intervjuud, longitudinaalset uuringut ja etnograafilist uurimistööd, mis võimaldas tal jälgida tööstusharu buumi ja languse aegadel. Ta leidis, et kui tööstusharu laieneb, võivad naised küll uksest sisse astuda, aga kui tööstusharu kahaneb, muutub uks pöörlevaks, aina kiiremini keerlevaks, kuna ettevõtted taanduvad oma valgete meeste keskmesse. Neid soolisi tulemusi varjutavad ettevõtete deklareeritud pühendumus mitmekesisusele töölevõtmisel ja teenetepõhine keel. Tulemuseks on organisatsiooniline gaasivalgustus – radikaalne dissonants keele ja praktika vahel, mille Williams kõigile paljastab.