Unistus, mida me kanname

„...napid, psalmilaadsed luuletused... Kokkuvõttes pakuvad selle kaunilt tõlgitud valiku luuletused meile autobiograafia luuletajast, kes tundis end kõige kodusemalt talvel, üksinduses. Hauge väärib laiemat Ameerika lugejaskonda ja see raamat võib seda kutsuda.“ √ë Publishers Weekly

„(Hauge'i) luule on miniatuurne, pildiline ja mäletsev; isiklik selles mõttes, et tema kogemused, kognitiivsed ja meelelised tähelepanekud ning kavatsused on selles kõikjal. Ometi pole see sugugi pihtimuslik ega enesekehtestamine... Ta on mees, kes teab, kus ta on, ja aitab meil tunda, et meiegi teame, kus me ise oleme.“√ë Booklist

„Kui sul on pisike talu, pead sa armastama luulet rohkem kui talu. Kui sa müüd õunu, pead sa armastama luulet rohkem kui õunu.“ Robert Bly, sissejuhatusest.

Olav H. Hauge, üks Norra armastatumaid luuletajaid, on 20. sajandi Euroopa luule oluline tegelane. See rikkalik kakskeelne väljaanne – mille tutvustas Robert Bly – sisaldab parimaid luuletusi igast Hauge seitsmest raamatust, samuti tema viimaste luuletuste kogu.

Alati tark ja otsekohene – ning hiina luulega sarnane – Hauge kompaktsed ja klassikaliselt vaoshoitud luuletused tulenevad tema viljapuuaiakasvataja koolitusest, sügavast maailmakirjanduse lugemisest ja eluaegsest hoolikast tähelepanust läänefjordimaa ilule ja karmusele. Tema napp kujundlikkus ja pretensioonitu toon ulatuvad süngest häbenematult rõõmsani, keerukas koosmõju pea, südame ja käe vahel.

Roosist on lauldud.
Ma tahan laulda okastest,
ja juur – kuidas see haarab
kivikõva, kõva
kui õhukese tüdruku käsi.

Ligi viiskümmend aastat kestnud kirjanikukarjääri jooksul lõi Olav H. Hauge seitse luulekogu, arvukalt tõlkeid ja mitu kirjavahetust. Suures osas iseõppinud mehena teenis ta elatist põllumehe, viljapuuaiapidaja ja aednikuna väikesel maalapil Lääne-Norra fjordipiirkonnas.