Sõja kirjutamine, elude kirjutamine

Sõda mõjutab elulookirjutust ja elud mõjutavad sõjakirjutust. Traditsioonilised elulookirjutuse vormid – memuaarid, elulood, kirjad, päevikud – painduvad sõja pinge all. Sõjakirjutusel on vähem traditsioonilisi vorme, kuid need eksisteerivad sarnases äärmuses. Selle raamatu kaheksa peatükki, mille on kirjutanud valdkonna juhtivad ja paljulubavad teadlased, heidavad valgust loomingulistele uuendustele, improvisatsioonidele ja kokkuvarisemistele, mis juhtuvad siis, kui sõjakirjutamise ja elukirjutamise nõudmised põrkuvad. Kõige keskmes on autentsuse küsimus: kuidas saab sõdu ja elusid tunda ning kes saab neist autoriteetselt rääkida? Sellel köitel on helde kronoloogiline ja üldine ulatus, mis algab 19. sajandi algusest ja ulatub 21. sajandi tekstideni, hõlmates kirju, päevikuid, ilukirjandust, võltsinguid, luulet, elulugusid, tunnistusi, laule, esemeid ja digitaalset meediat. Autorite koosseis on samamoodi mitmekesine: Thomas Hardy, WH Auden ja Elizabeth Bowen teevad koostööd Yousif M. Qasmiyehiga (kaasaegne Palestiina luuletaja), Farah Bakeriga (Gaza teismeline) ning kirjanikega pseudonüümide Araki Yasusada ja Jiri Kajan√´ taga. See raamat ilmus algselt ajakirja Textual Practice erinumbrina.