Beethoveni Diabelli variatsioonid

Diabelli teos „Kolmkümmend kolm variatsiooni valsile” op. 120 esindab Beethoveni erakordseimat saavutust variatsioonide kirjutamise kunstis. Oma originaalsuse ja leidlikkuse jõu poolest seisavad nad kõrvuti teiste hilise Beethoveni meistriteostega, nagu Üheksas sümfoonia, „Missa Solemnis” ja viimased kvartetid. William Kindermani uurimus teose kompositsiooniloost hõlmab visandite ja mustandite esimest pikemat uurimist ja rekonstrueerimist ning paljastab vastupidiselt varasematele kronoloogiaarusaamadele, et teos alustati tegelikult 1819. aastal, seejärel pandi kõrvale ja lõpetati aastatel 1822–23. Kinderman pakub ka analüütilise arutelu kogu teose üle ning näitab, kuidas visandite lähemalt uurides saadud teadmised võivad valgustada Beethoveni kompositsioonilisi ideid ja hoiakuid ning aidata oluliselt kaasa selle tohutu ja keeruka variatsioonide komplekti paremale mõistmisele. Raamat sisaldab Diabelli variatsioonide tekkeloo kahe keskse dokumendi – rekonstrueeritud Wittgensteini visandiraamatu ja Pariisi-Landsbergi-Montaubani mustandi – täielikke transkriptsioone.