Keset prahti

Paljude 1990. aastate vahetuse liberaalsete kommentaatorite jaoks tähendas Nõukogude Liidu lagunemine lääneliku mõistuse ja kapitalistliku demokraatia lõplikku võitu. Viimastel aastatel on aga külma sõja järgse ajaga seotud liberaalsed normid ja institutsioonid sattunud kahtluse alla vistseraalse ja afektiivse poliitika tõttu. Valijad on üha enam valinud rahvusriigi endasse sulgumise, mitte ainult Euroopa ja Põhja-Ameerika demokraatlikes südamemaades, vaid ka maailmamajanduse äärealadel. Kuna „avatud ühiskonna” populaarsus on kahtluse alla seatud, on vaja uuesti läbi vaadata eeldused selle toetavate poliitiliste ja eetiliste projektide püsivuse kohta.

Varem USA ja tema liitlaste poolt liberaalse kapitalistliku kultuuri ja turgude globaliseerumise vajaliku täiendusena propageeritud humanitaarne multilateralism näib olevat kaotanud strateegilise väärtuse. Selles esseede kogumikus mõtisklevad avaliku elu intellektuaalid, teadlased, ajakirjanikud ja abitöötajad humanitaarsuse ja „liberaalse korra” vahelise suhte üle. Milline roll on humanitaarsusel olnud liberaalse korra protsessides? Millised on liberaalse korra väljakutsete keskel humanitaarsuse poliitilise ökonoomia ja humanitaarabiorganisatsioonide tegevuse tagajärjed?