Näitusevaadete kajamine: subjektiivsus postdigitaalsel ajal

Kui näitus siseneb digitaalsesse valdkonda, nagu see üha enam praegu toimub, kui kunsti ja kultuuri eksponeerimist saab ekraanide taga individuaalselt nautida, siis kuidas näitusevaade hajub optiliselt, tehniliselt ja kultuuriliselt? Ja kuidas see transformatsioon kajastab uut arusaama subjektiivsusest? „Näitusevaadete kajastamine. Subjektiivsus postdigitaalsel ajal“ uurib erinevaid medialiteedilisi ja intersubjektiivseid nihkeid, mis järgnevad tänapäeval füüsilise näituse vaatamise hetkele. See võtab digitaliseeritud näitusevaate lähtepunktiks kunstilistele ja teoreetilistele mõtisklustele postdigitaalse kultuuri, hüperreaalsuse ja selle seose kohta subjektiivsusega. Keskendudes näituse transformatiivsele potentsiaalile kui ringlevale vaatele, küsib see väljaanne, kuidas see kunstilise läätse kaudu taas subjektiivsesse perspektiivi üle läheb. Mis on siis kaalul, kui näitus ringleb digitaalse vaatena? Ja kuidas selle digitaalne kohalolek omakorda mõjutab ja muudab füüsilise näituse vaatamise subjektiivset kogemust? Jo√£o Enxuto ja Erica Love'i, Calla Henkeli ja Max Pitegoffi, New Noveta/Yair Oelbaumi, SANY, Hannah Stiegeleri, Jasmin Werneri ja Jonas Paul Willischi piltide ning Melanie Böhleri, Erika Landströmi ja Agnieszka Roguski tekstidega koondab see väljaanne kunstnikke, kuraatoreid ja kirjanikke, kes raamivad neid küsimusi mitmesuguste praktikate ja meediumite kaudu. Seega käsitleb see eneserefleksiivset ja kriitilist lähenemist meediumile ja formaadile, mõistes näitust kui voolavat ja mitmekesist vaatenurka.