
Välismaalane
Richard Sennett on pühendanud terve intellektuaalse elu inimeste linnades elamise uurimisele. Selles esseepaaris külastab ta kahte maailma suurimat linna nende ajaloo otsustavatel hetkedel, et mõtiskleda paguluse olukorra üle nii geograafilises kui ka psüühilises ruumis: renessansiajastu Veneetsia juudi getos, kus riiklikult pealesurutud autsaiderlus tõlgiti rikkaks kogukonna identiteediks; ja 19. sajandi Pariisi, mis oli poliitiliste pagulaste magnet ja kus ümberasustamise kogemus imbus linnakultuuri laiemalt.
