Tehisintellekt looduses

Öönägemisega droonid jälgivad elevantide ja ninasarvikute salaküttide tegevust Aafrika loodusparkides ja varjupaikades; nutikad allveelaevad päästavad koralle Austraalia Suurel Vallrahu lihasööjate meritähtede käest; taaskasutatud mobiiltelefonid hoiatavad Brasiilia metsavahte ebaseadusliku metsaraie heli eest. Tehisintellekti vahendeid kasutatakse üha enam võitluses ülemaailmse jätkusuutlikkuse eest. Ja ometi, hoiatab Peter Dauvergne, peaksime olema ettevaatlikud tehisintellekti planeedi päästjaks kuulutamisel. Raamatus „Tehisintellekt looduses“ väldib Dauvergne tehisintellekti tööstuse poolt õhutatud hüpet ja pakub kriitilist vaadet, uurides nii tehisintellekti kasutamise potentsiaalseid eeliseid kui ka riske ülemaailmse jätkusuutlikkuse edendamiseks.

Dauvergne leiab, et korporatsioonid ja riigid kasutavad tehisintellekti sageli viisil, mis on jätkusuutlikkusega vastuolus. Tehisintellektist kasu saamiseks peetav konkurents juurutab tehnokraatlikku juhtimist, hoogustab ressursside kaevandamist ja kiirendab tarbimist, kuna tarbijad ostavad uusi nutiseadmeid (ja loobuvad oma vanadest, vähem nutikatest). Nutitehnoloogia aitab põllumeestel põllukultuure tõhusamalt kasvatada, aga annab ka põllumajandus- ja toiduainetööstusele võimu. Lisaks kasutavad riigid tehisintellekti relvana kodanike kontrollimiseks, teisitimõtlemise mahasurumiseks ja konkureerivate riikide vastu küberrünnakute suunamiseks.

Kas on olemas viis, kuidas tehisintellekti jõudu keskkonna ja sotsiaalse hüvangu nimel rakendada? Dauvergne pooldab tehisintellekti kasutuselevõtu juhtpõhimõtetena ettevaatusabinõusid ja alandlikkust.