Viimased 100 päeva

Märtsis 1918, kui idarindelt oli hiljuti üle toodud kuuskümmend diviisi ja kartes miljonimehelise Ameerika armee maabumist Prantsusmaal, ründasid sakslased. See tõi austraallastele kaasa hulga lahinguid ja kokkupõrkeid märtsi lõpust aprilli lõpuni 1918, mis kulmineerusid Villers-Bretonneux' teise lahinguga ja Amiens'i ning selle tulemusel ka Pariisi päästmisega Saksa okupatsiooni eest. Seejärel, pärast kõikuvat lahinguperioodi, ründasid austraallased Prantsuse küla Le Hameli. See oli kindral John Monashi esimene võit äsja moodustatud Austraalia korpuse ülemana. Neile anti eesmärgi saavutamiseks 90 minutit ja nad olid kohal 93 minutiga ning väikeste kaotustega. See võit ja Monashi taktika muutsid sõja käiku, taktika, mis sai liitlaste võidu jaoks ülioluliseks pärast 8. augustit, "Saksa armee musta päeva", nagu kindral Hindenburg seda nimetas. Sel päeval algas liitlaste peamine vastupealetung, mille eesliinil oli Austraalia õhuvägi. Austraallased, kanadalastega lõunas ja brittidega üle Somme'i jõe põhjas, ajasid sakslased tagasi, esmalt mööda Somme'i joont ja seejärel üle jõe Mont Saint-Quentin-Péronne'i ning edasi hirmuäratavale Hindenburgi liinile. Viimane Austraalia jalaväelahing toimus Montbrehainis oktoobri alguses, kuid see polnud tegelikult austraallaste viimane lahing. Austraalia tunnelitöölistele, kes olid kuulsad oma töö poolest Ypres'i lähedal asuval Hill 60-l, anti ülesandeks rajada metallist tankisild üle lüüsi Rejet-de-Beaulieu küla lähedal ja teha seda tule all. Selle tagajärjel hukkus viis meest, kes tapeti vaid kuus päeva enne vaenutegevuse lõppu 11. novembril 1918.