Aafrika pruunid veed
Tavaline hind
€31,95
Ăśhiku hind
/
Ei ole saadaval
Teise maailmasõja ajal mängis Portugal oma kaarte neutraalse riigina ebatavaliselt hästi ja sai hiljem NATO liikmeks. See liikmelisus viis tema mereväe moderniseerimiseni ja integreerumiseni Atlandi Liiduga. 1960. aastaks, kui teised koloniaalvõimud oma impeeriume hülgasid, otsustas Portugal oma valdustest kinni hoida, kuna need olid olnud Portugali omad üle 400 aasta. Ilma nendeta pidas Portugal end vaid väikeseks Euroopa riigiks, samas kui koos nendega oleks ta suur rahvas. Lõpuks pidi Portugal pidama 13-aastast kurnavat sõda Aafrika erinevate natsionalistlike liikumiste vastu, et oma valdusi säilitada. 1950. aastate keskpaigaks sai Portugali mereväele selgeks, et nad peavad Aafrikas võitlema, ja nad hakkasid ettevalmistusi tegema. Lõpuks pidid nad peaaegu täielikult ümber ehitama NATO-t toetava sinise vee ehk ookeani mereväe pruuni vee ehk jõe mereväeks, et võidelda Aafrikas. See on lugu sellest üleminekust ja suurest "jõgede lahingust" Aafrikas.
See mereväe ümberorienteerimine oli märkimisväärne saavutus, kuna Portugal mitte ainult ei õppinud uut tüüpi sõda pidama, vaid ehitas ka selleks mereväe, täites samal ajal oma NATO kohustusi. Spetsialiseeritud mereväe arendamisel nägi Portugali merevägi selgelt ette Aafrika siseveeteede kontrollimise ülimat majanduslikku, sõjalist ja psühholoogilist tähtsust, kuna sealne infrastruktuur oli üldiselt primitiivne. Kuigi koloniaalpealinnast ulatus välja teedevõrk, olid mässuliste poolt salaja kasutatavad peamised marsruudid peamiselt veeteed. Mereväe ülesanne oli takistada vaenlasel neid sideliine kasutamast ja seda tehti suure eduga.
Selle kogemuse õppetunnid kipuvad ununema, kuna see sõda jäi USA Vietnami konflikti varju. Tänapäeval aga kogevad jõgedel opereerimised "nõrkade sõja" tõttu taassündi. Kuigi tänapäevased paadid on tehnoloogiliselt arenenumad ning nende meeskonnad kasutavad uuemat ja paremat varustust ja relvi, jäävad probleemid ja nende lahendused suures osas samaks. Tegevuskeskkonnaks on endiselt jõed, lahed, soolaväljad, kanalid, järved ja deltad, mis ulatuvad rannikult sisemaale. Elanikkond on endiselt haavatav sihtmärk ja vajadus luua lubav keskkond on jätkuvalt peamine eesmärk. On selge, et Portugali pruuniveelaevastiku pärand on tänapäevalgi asjakohane.
See mereväe ümberorienteerimine oli märkimisväärne saavutus, kuna Portugal mitte ainult ei õppinud uut tüüpi sõda pidama, vaid ehitas ka selleks mereväe, täites samal ajal oma NATO kohustusi. Spetsialiseeritud mereväe arendamisel nägi Portugali merevägi selgelt ette Aafrika siseveeteede kontrollimise ülimat majanduslikku, sõjalist ja psühholoogilist tähtsust, kuna sealne infrastruktuur oli üldiselt primitiivne. Kuigi koloniaalpealinnast ulatus välja teedevõrk, olid mässuliste poolt salaja kasutatavad peamised marsruudid peamiselt veeteed. Mereväe ülesanne oli takistada vaenlasel neid sideliine kasutamast ja seda tehti suure eduga.
Selle kogemuse õppetunnid kipuvad ununema, kuna see sõda jäi USA Vietnami konflikti varju. Tänapäeval aga kogevad jõgedel opereerimised "nõrkade sõja" tõttu taassündi. Kuigi tänapäevased paadid on tehnoloogiliselt arenenumad ning nende meeskonnad kasutavad uuemat ja paremat varustust ja relvi, jäävad probleemid ja nende lahendused suures osas samaks. Tegevuskeskkonnaks on endiselt jõed, lahed, soolaväljad, kanalid, järved ja deltad, mis ulatuvad rannikult sisemaale. Elanikkond on endiselt haavatav sihtmärk ja vajadus luua lubav keskkond on jätkuvalt peamine eesmärk. On selge, et Portugali pruuniveelaevastiku pärand on tänapäevalgi asjakohane.
Aafrika pruunid veed