Jokastja lapsed

Kui oled minu moodi üles kasvanud, siis pole mingit kindlust mitteteadmises, kõige koledamate tõdede vältimises, sest nendega ei saa silmitsi seista... Sest just nii juhtuski viimati ja seepärast oleme mina ja mu õed-vennad üles kasvanud neetud majas, neetud vanemate lapsed... Iokasta on kõigest viisteist, kui talle öeldakse, et ta peab abielluma Teeba kuningaga, vana mehega, keda ta pole kunagi kohanud. Tema elu pole kunagi olnud tema oma ja ei saagi olema, kui ta ei ela üle oma võõra, eemaloleva abikaasa. Ismene on sama vana, kui teda rünnatakse palees, mida ta koduks peab. Alates vanemate traagilise surma päevast kümme aastat varem on ta alati igatsenud tunda end turvaliselt perega, kes tal veel on. Kuid üheainsa vägivallaaktiga on kõik muutumas. Nende kahe sündmuse pöördega algab tragöödia. Aga mitte sellisena, nagu te seda teate. Teoses „Jocasta lapsed“ annab Natalie Haynes Oidipuse ja Antigone lugudele uue kuju kahe sageli tähelepanuta jäetud naise vaatenurgast; jutustades müüti ümber, et paljastada iidse loo uus külg.