Freudi libisemised

See psühhoanalüüsi ja selle asutajarühma ajalooline ja teaduslik uurimus ühendab Luciano Mecacci enda loomingut ja olemasolevat materjali ning esitleb lugejaskonnale lugu, mis on mitte ainult põnev ja kohutav, vaid ka oluline ja mõtlemapanev, arvestades Freudi ideede tohutut mõju Euroopa kunstile, kirjandusele ja laiemale kultuurile peaaegu kogu 20. sajandi vältel. Oluline on eristada teadlast Freudi ja loomingulist mõtlejat Freudi. Esimesel puudus sageli rangus ja ta lasi oma ideedel kogutud tõenditest julgelt ette joosta. Viimane seevastu oli geniaalne, uuenduslik ja viljakas, kuid toodetud materjal oli testimata, nagu Mecacci veenvalt demonstreerib, ja seetõttu kliiniliseks rakendamiseks sobimatu. Freudi psühhoanalüütiline teraapia pani aluse liikumisele ja pani aluse rea sageli traagilistele sündmustele, mida nende toimumise ajal peaaegu alati ignoreeriti. Mecacci väidab, et nendes polnud midagi juhuslikku ning nende juured peituvad psühhoanalüütilise liikumise sünniviisis ja ajaloolises kontekstis – sõja, majanduskriisi ja ksenofoobia pimedates aegades.