Sooline, arengu- ja keskkonnaalane juhtimine

Keskkonnajuhtimise uuringute peamiseks väljakutseks on tegeleda mitmel tasandil tegutsevate inimeste – külaelanike, arenguesindajate, poliitikakujundajate, eraressursside kasutajate ja teiste – mitmekesisusega ning võtta tõsiselt nende püüdlusi, konflikte ja koostööd. See raamat uurib seda väljakutset meie maailma kahes väga erinevas osas, uurides, mida sooline võrdõiguslikkus, ressursside haldamine ja areng tegelikult tähendavad nii elanike kui ka meie keskkonnatuleviku jaoks.

Osalusuuringutele ja põhjalikele välitöödele tuginedes uurib Arora-Jonsson kohaliku metsamajandamise eest võitlemist, nende sees naiste rühmade teket ja seda, kuidas naiste rühmitused muutusid ohuks peavoolu institutsioonidele. India, mida pidevalt peetakse üheks kõige sooliselt kallutatud riigiks, kogemusi võrreldakse sarnaste olukordadega näiliselt sooliselt võrdõiguslikus Rootsis. Arora-Jonsson analüüsib ka seda, kuidas domineerivad ideed keskkonna, arengu ja soolise võrdõiguslikkuse kohta kujundavad ruume, kus naised ja mehed tegutsevad globaalsete diskursuste ja rohujuuretasandi aktivismi kaudu.

See raamat, mis seab kahtluse alla tavapärase arvamuse, et areng toob kaasa suurema soolise võrdõiguslikkuse ja tõhusama keskkonnajuhtimise, uurib, kuidas keskkonnaalased kujutlusvõimed on sooliste suhete kujundamisel võtmetähtsusega. See näitab, et sooline aspekt on keskkonnaläbirääkimiste keskmes, samal ajal esitades argumente keskkonnatundlikkuse kui sooliste suhete lahutamatu osa poolt. Arengu-, keskkonna- ja soouuringute kohtumispaigas panustab raamat nende valdkondade vahel väga vajaliku dialoogi pidamisse, pakkudes välja uusi tulevikuväljavaateid keskkonnajuhtimises.