ISE isiksuse teooriad

Mis paneb inimesi nii käituma? Kas inimesed on tavaliselt teadlikud sellest, mida nad teevad, või on nende käitumine varjatud, alateadlike motiivide tulemus? Kas mõned inimesed on loomu poolest head ja teised põhimõtteliselt kurjad? Või on kõigil inimestel potentsiaali olla kas head või kurjad? Kas inimkäitumine on suuresti looduse tulemus või kujundavad seda peamiselt keskkonnamõjud? Kas inimesed saavad vabalt oma isiksust kujundada või määravad nende elu jõud, mis on nende kontrolli alt väljas? Kas inimesi saab kõige paremini kirjeldada nende sarnasuste järgi või on ainulaadsus inimeste domineeriv omadus? Mis põhjustab mõnedel inimestel häiritud isiksuse kujunemist, samas kui teised näivad arenevat psühholoogilise tervise poole? Neid küsimusi on filosoofid, teadlased ja usulised mõtlejad esitanud ja arutanud juba tuhandeid aastaid; kuid enamik neist aruteludest põhines isiklikel arvamustel, mida mõjutasid poliitilised, majanduslikud, religioossed ja sotsiaalsed kaalutlused. Seejärel, 19. sajandi lõpupoole, tehti inimkonna võimes oma tegevust korraldada, selgitada ja ennustada teatavat edu. Psühholoogia tekkimine kui inimkäitumise teaduslik uurimine tähistas süstemaatilisema lähenemise algust inimisiksuse uurimisele. See väljaanne rõhutab jätkuvalt varasemate väljaannete tugevaid ja ainulaadseid jooni, nimelt iga peatüki alguses olevaid ülevaateid, elavat kirjutamisstiili, mõtlemapanevaid inimkonna kontseptsioone iga teoreetiku vaatenurgast ja iga teooria struktureeritud hinnanguid.