Leegion versus Phalanx

Lähenedes tõsisele teemale populistlikult, ühendab Myke Cole romaanikirjaniku draamavaimu antiikajaloolase detailitäpsuse, luues ainulaadse raamatu, mis süveneb antiikmaailma ühte populaarseimasse valdkonda.

Muistse Sumeri ajast alates domineeris lahinguväljal raske jalaväe falanks. Relvastatud odade või piikide abil, õlg õla kõrval ja põimunud kilpidega, moodustasid falanksi mehed vaenlasele läbimatu puidust ja metallist müüri. Kuni Rooma leegion ilmus neile väljakutse esitama jalaväe lahingumeistritena.

Käsitledes perioodi, mil Leegion ja falanx omavahel kokku põrkasid (280–168 eKr), süveneb Myke Cole nende taktikasse, relvastusse ja varustusse, organisatsiooni ja paigutusse. Tuginedes originaalallikatele, uurib ta kuut lahingut, milles Leegion falanxiga võitles – Heraclea (280 eKr), Asculum (279 eKr), Beneventum (275 eKr), Cynoscephalae (197 eKr), Magnesia (190 eKr) ja Pydna (168 eKr) –, näitab ta, kuidas ja miks Rooma Leegion oma paindliku organisatsiooni, mitmekülgse taktika ja raudse distsipliiniga varjutas seni puutumatu hellenistliku falanxi ja domineeris iidsel lahinguväljal.