Põgenemas natsi-Berliinis

BERLIIN, 1942. Gestapo arreteerib kaheksateistaastase Bert Lewyni ja tema vanemad, saates viimased surma ja Berti tööle tehasesse, kus valmistati relvi natside sõjategevuseks. Imekombel saab Bert vihje hommikul, mil Gestapo kogub kokku kõik tehastes töötavad juudid, ja läheb põranda alla. Ta leiab varjupaika vahel kaastundlike tsiviilisikute juures, vahel inimeste juures, kes leiavad tema oskused kasulikuks, ja vahel pommitatud hoonete keldrites. Ilma korralike isikut tõendavate dokumentideta jääb ta natsi-Berliini leekides ja terroris ellu tagaajatud juudina, osaliselt tänu sellele, et ta jäljendab edukalt mittejuute, isegi maskeerub SS-ohvitseriks. Kuid Gestapo on tal kannul...



Enne Teist maailmasõda elas Berliinis 160 000 juuti. 1945. aastaks oli neid elus vaid 3000. Bert oli üks väheseid ja tema haaravad memuaarid – alates kuulsa 1933. aasta raamatu põletamise tunnistajaks olemisest kuni sõjajärgsete sündmusteni põgenike laagris – pakuvad enneolematut pilti põgenenud juudi elust natsimpeeriumi südames.