Inimesed, kes söövad pimedust

Lucie Blackman – pikk, blond, kahekümne ühe aastane – astus 2000. aasta suvel Tokyo avarustesse ja kadus igaveseks. Järgmisel talvel leiti tema tükeldatud säilmed mereäärsest koopast.

Auhinnatud väliskorrespondent Richard Lloyd Parry kajastas Lucie kadumist ning jälgis tema ulatuslikku otsingut, pikka uurimist ja veelgi pikemat kohtuprotsessi. Kümne aasta jooksul teenis ta Lucie perekonna ja sõprade usalduse, saavutas ainulaadse juurdepääsu Jaapani detektiividele ja Jaapani Bütsantsi õigussüsteemile ning sukeldus kuriteos süüdistatava mehe Joji Obara mõtetesse, keda kohtunik kirjeldas kui "enneolematut ja äärmiselt kurja".

Tulemuseks on ühtaegu haarav ja ilmutuslik raamat „ Külmavereliselt meie aja jaoks“ (Chris Cleave, raamatute „Incendiary“ ja „Little Bee“ autor).

„Inimesed, kes söövad pimedust“ on üks Publishers Weekly 2012. aasta kümnest parimast raamatust.