Emily Dickinsoni luuletused

Emily Dickinson, siseelu luuletaja, kujutles sõnu/mõõku, loopides okassilpe/läbistavaid torkeid. Miski tema täiskasvanulikus välimuses või elukeskkonnas ei paljastanud sellist militantset hinge. Ainult luuletused, mis olid vaikselt kirjutatud tema enda toas, sageli väikesteks köideteks käsitsi õmmeldud ja seejärel sahtlisse peidetud, paljastasid tema tõelise mina. Ta ei elanud ajas, vaid universaalides – terav ja tundlik loomus sirutas end julgelt enesekesksusest laiema, kujuteldava maailma poole.

Dickinson suri kuulsuseta; tema eluajal avaldati vaid mõned luuletused. Hiljem päästeti tema pärand tema laua tagant – hämmastav loominguline kogum, millest suur osa on hiljem ilmunud osade kaupa, mõnikord toimetajate või kirjastajate poolt tolleaegse moe järgi muudetud sõnadega.

Nüüd on Dickinsoni käsikirjade juhtiv uurija Ralph Franklin koostanud autoriteetse üheköitelise väljaande kõigist Emily Dickinsoni säilinud luuletustest – kokku 1789 luuletust, mis on suurim arv kunagi kogutud. See lugemisväljaanne tuleneb tema kolmeköitelisest teosest " The Poems of Emily Dickinson: Variorum Edition" (1998), mis sisaldab luuletuste kohta ligikaudu 2500 allikat. Selles üheköitelises väljaandes pakub Franklin iga luuletuse ühekordse lugemise – tavaliselt kogu luuletuse uusima versiooni –, mis on edastatud Dickinsoni õigekirja, kirjavahemärkide ja suurtähtedega. "The Poems of Emily Dickinson: Reading Edition" on Ameerika kirjandusteaduse verstapost ja asendamatu täiendus kõigi luulesõprade isiklikule raamatukogule kõikjal maailmas.