Hoolimatu meel

Eelmise sajandi Euroopa ajalugu on täis näiteid filosoofidest, kirjanikest ja õpetlastest, kes toetasid või õigustasid ajastu kõige hullemaid türanniaid. Kuidas see võimalik oli? Kuidas said intellektuaalid, kelle töö sõltub vabadusest, kaitsta neid, kes seda eitavad?¬† ¬†

Kuue juhtiva 20. sajandi mõtleja – Martin Heideggeri, Carl Schmitti, Walter Benjamini, Alexandre Kojève'i, Michel Foucault' ja Jacques Derrida – profiilides uurib Mark Lilla poliitilise pühendumuse psühholoogiat. Samal ajal kui Mandri-Euroopa sünnitas 20. sajandil kaks suurt ideoloogilist süsteemi, kommunismi ja fašismi, sünnitas see ka uue sotsiaalse tüübi – filotüranliku intellektuaali. Lilla näitab, kuidas need mõtlejad mitte ainult ei maadlenud püsivate filosoofiliste küsimustega, vaid kirjutasid ka oma kogemustest ja kirgedest lähtuvalt. Need profiilid näitavad, kuidas intellektuaalid võivad sattuda poliitilisse sfääri, millest nad vaevu aru saavad, ja millel on märkimisväärsed tagajärjed.

Uues järelsõnas jälgib Lilla, kuidas intellektuaalne maailm on külma sõja lõpust saadik muutunud. Ta väidab, et läänes on mineviku ideoloogilised kired asendunud individuaalse autonoomia ja vabaduse dogmaga, mis nii varjab olevikus tegutsevaid ajaloolisi jõude kui ka karistab nende tundmaõppimist, jättes meid halvasti ette valmistatud mõistma neid, keda meie aja uued globaalsed ideoloogiad õhutavad.