Sidereus Nuncius ehk Sidereal Messenger

Galileo Galilei teos „ Sidereus Nuncius“ on vaieldamatult kõige dramaatilisem teadusraamat, mis eales avaldatud. See kuulutas välja uusi ja ootamatuid nähtusi taevas, „mis olid aegade algusest ennekuulmatud“, mis paljastati salapärase uue instrumendi abil. Galileo oli leidlikult täiustanud 1608. aastal Euroopas ilmunud algelisi pikksilmi ja 1609. aasta sügisel suunas ta oma uue instrumendi taeva poole, paljastades hämmastavaid vaatepilte: mägesid Kuul, palja silmaga nähtamatuid kinnistähte, üksikuid tähti Linnuteel ja nelja kuud Jupiteri ümber. Need avastused muutsid geotsentrilise ja heliotsentrilise kosmoloogia vahelise debati tingimusi ning aitasid tagada Koperniku planeedisüsteemi lõpliku aktsepteerimise.

Albert Van Heldeni kaunilt esitatud ja suurepäraselt loetav tõlge põhineb Veneetsia 1610. aasta väljaande ladinakeelsel originaaltekstil. Sissejuhatus, kokkuvõte ja mahukad märkused asetavad raamatu ajaloolise ja intellektuaalse konteksti ning Van Heldeni kirjutatud uus eessõna toob esile hiljutisi avastusi selles valdkonnas, sealhulgas „Sidereus Nuncius” võltsitud koopia avastamise ja uued arusaamad Galileo töö poliitilisest keerukusest.