Tambora ja aasta ilma suveta

1816. aastal läks kliima hulluks. Talv tõi kaasa äärmise külma ja paduvihmad põhjustasid Aasias ulatuslikke üleujutusi. Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas oli „suveta aasta“, samas kui ebaõnnestunud saak 1817. aastal viis „näljahäda-aastani“. Sel ajal ei teadnud keegi, et kõik need rahutused olid ühe sündmuse tagajärg: Tambora vulkaani purse tänapäeva Indoneesias – suurim vulkaanipurse ajaloos.

Selles raamatus pakub juhtiv kliimaajaloolane Wolfgang Behringer esimese globaalselt põhjaliku ülevaate kliimakatastroofist, mis paiskas maailma aastateks poliitilisse ja sotsiaalsesse kriisi. Keskendudes perioodile 1815–1820, näitab Behringer, kuidas see loodusnähtus viis ülemaailmsete rahutusteni. Analüüsides nii mitmekesiseid sündmusi nagu juutide tagakiusamine Saksamaal, Peterloo veresaun Ühendkuningriigis, nõiajahid Lõuna-Aafrikas ja koloniaalvastased ülestõusud Aasias, näitab Behringer, et ükski piirkond maakeral ei jäänud purse mõjudest puutumata. Tõmmates paralleele meie tänapäeva maailmaga, saab Tamborast ja selle tagajärgedest juhtumiuuring selle kohta, kuidas ühiskonnad ja üksikisikud kliimamuutustele reageerivad, millised riskid tekivad ja kuidas neid ületada.

See põhjalik ülevaade inimkonna ajaloo ühe suurima keskkonnakatastroofi mõjust pakub huvi laiale lugejaskonnale ja kõigile, kes soovivad paremini mõista, kuidas saaksime kliimamuutuste mõjusid leevendada.