Õnnemängude raamat: 16. sajandi traktaat tõenäosusest

Matemaatika oli vaid üks huvivaldkond Gerolamo Cardano jaoks – kuueteistkümnenda sajandi astroloog, filosoof ja arst oli ka viljakas kirjanik ja paadunud hasartmängur. Hasartmängud viisid Cardano tõenäosusteooria uurimiseni ja ta oli esimene kirjanik, kes mõistis, et juhuslikke sündmusi juhivad matemaatilised seadused.
Cardano postuumselt 1663. aastal avaldatud teost „Liber de ludo aleae” (Raamat õnnemängudest) peetakse sageli matemaatilise tõenäosuse uurimise peamiseks lähtepunktiks. Itaalia teadlane sõnastas mõned valdkonna põhiideed enam kui sajand enne Pascali ja Fermat' tuntumat kirjavahetust. Kuigi tema raamatul ei olnud otsest mõju teistele varajastele tõenäosuse teemalistele mõtlejatele, jääb see oluliseks eelkäijaks teaduse põhimõtete hilisematele väljendustele.