Indiaani hing

Charles Alexander Eastman (1858–1939), kes kasvas üles siuude seas kuni 15. eluaastani, sai hariduse Dartmouthi ja Bostoni ülikooli meditsiinikoolis. Tema ulatuslikud kogemused nii põlisameeriklaste kui ka väliskultuuridega teevad Eastmani ideaalseks isikuks, kes suudab neid omavahel tõlgendada, ning teoses „Indiaanlase hing“ defineerib ta Ameerika indiaanlaste usuelu sellisena, nagu see eksisteeris enne kokkupuudet väliste mõjudega. Teadusliku traktaadi asemel on Eastman kirjutanud raamatu, mis on „nii truu kui suudan oma lapsepõlve õpetustele ja esivanemate ideaalidele, aga inimlikust, mitte etnoloogilisest vaatenurgast“. Tema arutelud tseremoniaalse ja sümboolse jumalateenistuse vormide, kirjutamata pühakirjade ja vaimumaailma üle rõhutavad põlisameeriklaste religiooni universaalset kvaliteeti ja isiklikku ligitõmbavust.