Need saared on meie omad

Territoriaalsed vaidlused on Kirde-Aasia üks peamisi pingeallikaid. Vaidlused tulenevad sageli laialdaselt jagatud avalikust arvamusest, et kõnealune piirkond on riigi jaoks äärmiselt oluline. See pole sageli nii, vähemalt sotsiaal-poliitiliste ja majanduslike tegurite osas. Näiteks pisikestel ja kaugetel laidudel, mida Lõuna-Koreas tuntakse Dokdona ja Jaapanis Takeshimana, pole sellist väärtust. Tegelikult tunnistasid nii Jaapani kui ka Korea läbirääkijad 1960. aastate alguses nende tähtsusetust ja kaalusid nende õhku laskmist, mitte omandiõiguse lahendamist. Tänapäeval on mõlema riigi kodanikud ja rühmitused algatanud püsivaid kampaaniaid laidude kui riigi südame kaitsmiseks, sundides poliitikuid, kes pigem ignoreeriksid laidusid täielikult, neid oma kahepoolsetes suhetes arvesse võtma. Sellised vaidlused toimuvad kogu piirkonnas ja neil on laiaulatuslikud sise- ja rahvusvahelised tagajärjed. Keskendudes pigem valitsusvälistele osalejatele kui poliitilisele eliidile, selgitab Alexander Bukh, kuidas ja miks pealtnäha tähtsusetutest territooriumidest saavad riikliku ja natsionalistliku diskursuse keskmes. Raamat „Need saared on meie omad“ tugineb ulatuslikule algupärasele uurimistööle neljas… keeled, eriti osalejate koostatud aruanded, intervjuud ja valitsuse andmed, et vaidlustada tavapärast tarkust. Bukh näitab, et territoriaalvaidlustele keskenduvad avalikud kampaaniad ei puuduta kõnealust territooriumi. Ajalooliselt ebaolulised territoriaalvaidlused võivad muutuda oluliseks, kui valitsusvälised osalejad toovad selle küsimuse sisepoliitilise diskursuse esile. See raamat uurib selliste kampaaniate päritolu ja muutumist Jaapanis, Lõuna-Koreas ja Taiwanis, leides, et need pärinevad majandusliku, sotsiaalse või poliitilise kriisi ajal. Avalikkuse ja valitsusväliste rühmituste nõudmised territooriumi taastamiseks või kaitsmiseks on retooriline võte, mida kasutatakse riigi tajutavate ebaõnnestumiste kritiseerimiseks murrangute ajal. Kuna laialdaselt levinud kokkulepe on, et territoorium on riigi jaoks äärmiselt oluline, saab vaidlustatud territooriumi hõlpsasti selleks otstarbeks kasutada. Nende kampaaniate tahtmatu tagajärg on see, et kuna territooriumi peetakse üha enam rahvuslikuks aardeks või riigi terviklikkuse keskse väärtusega, kerkib see esile rahvusliku identiteedi sümbolina. Raamat „Need saared on meie omad“ annab meile uue viisi territoriaalvaidluste olemuse ja selle mõistmiseks, kuidas need mõjutavad rahvuslikku identiteeti, uurides nende sotsiaalset konstruktsiooni, võimendamist ja ideoloogilisi tagajärgi.