Vastupanu haavatavus

Haavatavust ja vastupanu on sageli peetud vastanditeks, eeldades, et haavatavus nõuab kaitset ja paternalistliku võimu tugevdamist kollektiivse vastupanu arvelt. Keskendudes poliitilistele liikumistele ja kultuuripraktikatele erinevates maailma paikades, sealhulgas Türgis, Palestiinas, Prantsusmaal ja endises Jugoslaavias, väljendavad teose „Haavatavus vastupanus“ kaastöölised arusaama haavatavuse rollist vastupanupraktikates. Nad uurivad, kuidas haavatavust konstrueeritakse, esile kutsutakse ja mobiliseeritakse neoliberaalses diskursuses, sõjapoliitikas, vastupanus autoritaarsele ja julgeolekulisele võimule, LGBTQI võitlustes ning vastupanus okupatsioonile ja koloniaalvägivallale. Esseed pakuvad feministlikku käsitlust poliitilisest agentsusest, uurides okupatsiooniliikumisi ja tänavapoliitikat, mitteametlikke gruppe kontrollpunktides ja barrikaadidel, enesekaitse praktikaid, näljastreike, eeskirju ületavaid solidaarsuse ja leina akte, infrastruktuuri mobiliseerimist ning esteetilisi ja erootilisi sekkumisi avalikku ruumi, mis mobiliseerivad mälu ja paljastavad võimuvorme. Osutades võimalikele strateegiatele feministlikuks transversaalsete tegevuste poliitikaks ja pakkudes välja kehalise vastupanu poliitika, mis ei eita haavatavuse vorme, arendavad kaastöölised välja uue kontseptsiooni kehastumisest ja sotsiaalsusest kaasaegse võimu väljades.

Kaastöölised. Meltem Ahiska, Athena Athanasiou, Sarah Bracke, Judith Butler, Elsa Dorlin, Ba≈üak Ert√ºr, Zeynep Gambetti, Rema Hammami, Marianne Hirsch, Elena Loizidou, Leticia Sabsay, N√ºkhet Sirman, Elena Tzelepis