Soojad võrrandid

„Soojad võrrandid“ on monograafia, mis ei ole monograafia: uurimus ebastabiilsest ja muutlikust subjektist. Raamat, mis võtab aluseks New Yorgis resideeruva Alan Reidi maalid kui sümboli, keskendub kunstniku autoripoolse lõpetamise edasilükkamisele, nihutades rõhuasetuse tema loomingult häälte ja kaastööliste paljususele. Lavalt sisse tormates väljendavad need hääled oma muresid, määrates tekstuaalseid temposid ja rütme, mis on hierarhiliselt hullumeelsed, haarates kinni omaenda ümbritsevatest metafooridest või paigaldades neid. Reidi piltide seas moodustab iga tekst hääle killustunud kooris. Dramaturgiline koor, mis on traditsiooniliselt ühendatud oma samaaegsete sekkumistega, tegutseb siin diskreetsetes registrites. Ideaalne publik, seesama teejuht, pidevalt arenevate eetiliste võtete kohtunik ja vandekohus, narratiivi personifikatsioon, analüütik, sotsiaalse imperatiivi meeldetuletus, tee jumalate juurde. Koor jagab tegevust, kuid ainult märkides oma hääldust vahepalana, arbitraažiga määratud pausina. „Soojad võrrandid“ koondab selliseid vahemänge, vormides peategelase kuju ümber niigi paratamatult mitmekordseks.