Valed süüdimõistmised ja õigusemõistmise väärkohtlemine

See uuenduslik töö tugineb Huffi ja Killiase varasemale publikatsioonile (2008), kuid on mitmel olulisel moel laiem ja põhjalikum võrdlev: „(1) keskendudes suuresti alusetutele süüdimõistmistele, asetab see alusetute süüdimõistmiste teema laiemasse õigusemõistmise eksimuste kontekstiraamistikku ja pakub arutelusid erinevat tüüpi õigusemõistmise eksimuste üle, mis pole kriminoloogide poolt varem palju teaduslikku tähelepanu pälvinud; (2) käsitleb palju üksikasjalikumalt küsimusi selle kohta, kuidas ja kui sageli alusetud süüdimõistmised toimuvad; (3) käsitleb põhjalikumalt kohtuekspertiisi rolli alusetute süüdimõistmiste tegemisel ja alusetult süüdimõistetud isikute vabastamisel; (4) pakub uusi teadmisi süütuse liikumise päritolu ja praeguse arengu kohta, samuti väljakutsete kohta, mis ootavad õigeksmõistetuid „vabasse” ühiskonda naastes; (5) hindab kohtuprotsesside alternatiivide (eriti USA-s kokkuleppemenetluse ja Euroopas kokkuvõtlike menetluste ja karistusmääruste) kasutamise mõju alusetute süüdimõistmiste tegemisel; (6) käsitleb, kuidas USA ja Kanada on... reageeris 11. septembrile ja suurenenud terrorismiohule õigusaktide vastuvõtmise ja poliitika vastuvõtmisega, mis võivad süvendada alusetu süüdimõistmise probleemi; ja (7) see käsitleb põhjalikult kahte alusetu süüdimõistmisega seotud teemat: „VÄLJAKUTSUVAD VALEPÜHISED JA SÜÜDIMISED, mis, kuigi tehniliselt võttes ei ole alusetud, kuna need põhinevad seaduserikkumistel, kujutavad endast teist tüüpi õigusemõistmise viga, kuna need tulenevad üksnes poliitilisest repressioonist tulenevatest ebaõiglastest seadustest.“