Hüvastijätmiste aasta

Nagu teisedki kaheteistaastased tüdrukud, nautis Jutta Salzberg sõpradega mängimist, koolis käimist ja sugulaste külastamist. 1938. aasta Saksamaal olid need igapäevased tegevused juutidele ohtlikud. Jutta ja tema pere püüdsid elada normaalset elu, kuid peagi mõistsid nad, et peavad põgenema – kui võimalik, enne kui on liiga hilja.

Kogu 1938. aasta jooksul lasi Jutta oma sõpradel ja sugulastel täita oma luulealbumit – autogrammiraamatut – sissekannetega. Tema tütar Debbie Levy kasutas neid sissekandeid hüppelauana Salzbergi perekonna viimase Saksamaa-aasta loo jutustamiseks. See oli muutuste ja juhuste, segaduse ja julmuse aasta. See oli hüvastijättude aasta.